teisipäev, 24. mai 2011

Giverny ja Monet aiad


Pariisist vähem kui tunnise rongisõidu kaugusel Haute-Normandie's asub pisikene maaliline Giverny küla, kus elas Monet aastast 1883 kuni oma surmani aastal 1926.  Sinna saamiseks tuleb sõita Pariisist rongiga Vernoni (mis on samuti hästi ilus linnake) ja sealt raudteejaama tagant läheb juba buss Giverny'sse.

Inimesed saavad külastada Monet' maja, kus ei ole küll tema enda originaalteoseid, kuid see-eest kuulus Jaapani puulõigete kollektsioon, millest üks (Hokusai "The Great Wave off Kanagawa") arvatakse olevat ennustavat Jaapani tsunamit ette. Majas sees kahjuks pilte teha ei tohi, aga see on hästi armas ja eriti lahe on selle täiesti algupäraselt säilinud köök. Eriti kuulus on aga maja ümber olev suur mitmeosaline aed, tuntud Monet' aedade nimede all. Ja eriti ilusad pidid need aiad kevadel olema:), niiet jõudsime sinna täpselt õigel ajal aprilli alguses ehk paar nädalat pärast seda, kui aiad külastajatele avati.

Kuna ilm on mägeisemas piirkonnas jahedam, kui nt Pariisis, siis tulbid veel õitsesid viimaseid päevi - Pariisis olid need juba õitsemise lõpetanud.












Ja kui mööda külavaheteed jalutada Monet majamuuseumist eemale, siis leiab ka söögikohti, mis ei ole ainult turistide toitlustamisele orienteeritud. Meie avastasime üliarmsa mägede vaatega puudealuse suure terrassi ja omanäolise sisehooviga Ancien Hotel Baudy nimelise restorani, mis asub majas, milles oli Monet eluajal hotell, kus talle külla tulnud kunstnikud (nt Renoir, Sisley) peatusid. Eks selles restos käib ka turiste (nende kodulehelt on näha, et nad tegelikult toitlustavad ka gruppe), aga sellel päeval - ilmselt ei olnud hooaeg veel alanud - oli kõigis laudadest ainult prantsuse keelt kuulda. Toidud olid seal ok - keegi meie kuueliikmelisest seltskonnast millegi üle ei kurtnud, mis on ka juba iseenesest tähelepanuväärne;-) Allpool aga paar pilti restorani sisehoovist. 




Tegin Givernys ainult ühe toidupildi, sest minu üks lemmik-magustoite, mida ma peaaaegu alati tellin, oli seekord mitte ainult väga hea, vaid ka hiigelsuur:) Vaniljejäätisega täidetud tuuletaskuid serveeritakse tavaliselt tumeda šokolaadi kastme ja vahukoorega, aga mulle toodi erandkorras kohapeal tehtud karamellijäätis, sest vahukoort ma ju ei söö. Kui ettekandja sellega köögist tuli, siis jäime kõik suud lahti vaatama, sest suurel praetaldrikul oli erakordselt suur kuhi magustoitu. See lihtsalt tuli jäädvustada:)

Kommentaare ei ole: