Seda, et ma teen aeg-ajalt laupäevaleht LP-le kaastööd, on ilmselt juba mitmed Teie seast märganud:) Erinevalt blogist, kus saan endale spontaansust lubada, kooskõlastan LP-sse kirjutades tavaliselt käsitletavad teemad juba nädalaid ette, et oleks kindel, et neile ajalehes ikka ruumi jätkub ja lugejaid arvatakse nende vastu huvi tundvat:) Ja asjad tuleb ka varakult valmis teha - täna nt kirjutan ma juba ülejärgmise laupäeva lugusid:)
Paar nädalat tagasi ilmus minult artikkel restoran Gianni peakokk Costatino Veglianti'st (tervikuna mugavalt loetav ka siin), Eestis juba seitse aastat elanud itaallasest, kes on tõeliselt huvitav ja mitmekülgne inimene ning muidugi lisaks kõigele muule heale oskab ka suurepäraselt süüa valmistada. Kõiki kolme LP-s avaldatud retsepti soovitan kindlasti proovida, sest need on tõeliselt maitsvad!:) Ja eriti hea meel oli näha, et väidetavalt linna parima tiramisu valmistaja teeb samuti seda maiust ainult mascarpone'ga (st ilma vahukooreta) ja lisab kreemile ka vahustatud munavalged nagu ma ise seda teen:)
Paar nädalat tagasi ilmus minult artikkel restoran Gianni peakokk Costatino Veglianti'st (tervikuna mugavalt loetav ka siin), Eestis juba seitse aastat elanud itaallasest, kes on tõeliselt huvitav ja mitmekülgne inimene ning muidugi lisaks kõigele muule heale oskab ka suurepäraselt süüa valmistada. Kõiki kolme LP-s avaldatud retsepti soovitan kindlasti proovida, sest need on tõeliselt maitsvad!:) Ja eriti hea meel oli näha, et väidetavalt linna parima tiramisu valmistaja teeb samuti seda maiust ainult mascarpone'ga (st ilma vahukooreta) ja lisab kreemile ka vahustatud munavalged nagu ma ise seda teen:)
Kuna üleilmse toidukultuuri arendamisega tegelev ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (The Food and Agricultural Organization of the United Nations) on kuulutanud 2013. rahvusvaheliseks kinoa aastaks, siis tundus aasta alguses igati paslik kirjutada kinoast laiemale üldsusele natukene lähemalt (artikkel LP digilehes). Blogis olen kinoad juba korduvalt propageerinud, sest ma ise fännan seda juba aastaid, aga et tegemist on nii väärt viljaga, tasub sellele ka ajaleheruumi pühendada:) Minu armastus kinoa vastu sai tegelikult alguse tänu Jaanikale kolm aastat tagasi San Francsiscos temal külas olles. Jaanika valmistas sellest kodus mõnusaid toitusid, aga sel ajal oli kinoa juba paljudes Kalifornia söögikohtades ka menüüs olemas, peamiselt salati komponendi või hommikusöögina. Mitte küll peenetes restoranides, aga kohvikutes, lounge'ides jms vabama olustikuga lahedates kohtades.
Kui ma varem vedasin kinoad alati reisidelt kaasa, sest Eestis oli seda saada ainult mõnedes üksikutes väikestes poodides, siis nüüd on suur hea meel näha, et kinoa on jõudnud ka suuremate poodide lettidele. Ja hind on varasemaga võrreldes oluliselt sõbralikumaks muutunud, kuigi välismaal (kasvõi nt Prantsusmaal) on see ikka tunduvalt soodsam, kusjuures seal ostsin ma peamiselt AB-märgiga kinoad (praegu just võtsin viimase paki kasutusele), mis on mahedalt toodetud, niiet see "väike" lisaboonus ka veel juures:)
Kui ma varem vedasin kinoad alati reisidelt kaasa, sest Eestis oli seda saada ainult mõnedes üksikutes väikestes poodides, siis nüüd on suur hea meel näha, et kinoa on jõudnud ka suuremate poodide lettidele. Ja hind on varasemaga võrreldes oluliselt sõbralikumaks muutunud, kuigi välismaal (kasvõi nt Prantsusmaal) on see ikka tunduvalt soodsam, kusjuures seal ostsin ma peamiselt AB-märgiga kinoad (praegu just võtsin viimase paki kasutusele), mis on mahedalt toodetud, niiet see "väike" lisaboonus ka veel juures:)
Kuna laupäevasesse LP-ss mahtus vaid kaks retsepti (lõhe ja avokaadoga ning ahjupeedi ja fetaga variandid), siis hommikusöök jäi blogis avaldamiseks:) Kogustesse võib loominguliselt suhtuda, aga mina kaalusin seekord igaks juhuks ära, et kes esmakordselt kinoad valmistab, saab soovi korral näpuga retseptis järge ajada õnnestumise garanteerimiseks:)
Mulle tohutult meeldivad kuivatatud jõhvikad ja ma lisan neid kinoa juurde alati nii palju nagu ilmselt Toots lisaks rosinaid saia sisse (niiet kohe "mustab"), aga 50 grammist siin tegelikult täitsa piisab. Ja loomulikult võid jõhvikate asemel kasutada rosinaid, kuivatatud kirsse, aprikoose, ploome, viigimarju ... :)
Siin siis minu hommikusöök kinoast:)
Mulle tohutult meeldivad kuivatatud jõhvikad ja ma lisan neid kinoa juurde alati nii palju nagu ilmselt Toots lisaks rosinaid saia sisse (niiet kohe "mustab"), aga 50 grammist siin tegelikult täitsa piisab. Ja loomulikult võid jõhvikate asemel kasutada rosinaid, kuivatatud kirsse, aprikoose, ploome, viigimarju ... :)
Siin siis minu hommikusöök kinoast:)
100 g kinoad
soola
u 1 sl kookos- vm meelepärast õli
50 g kooritud mandleid v sarapuupähkleid
50-70 g kuivatatud jõhvikaid
2 sl (vahtra)siirupit v vedelat mett
poole apelsini peenelt riivitud koor
1 tl kaneeli
serveerimiseks maitsestamata jogurtit v kohupiimapastat (soovi korral)
Keeta kinoa vees pehmeks (kulub u 15 minutit). Arvesta ühe osa kinoa kohta kaks osa vett. Maitsesta natukese soolaga. Vajadusel kurna kinoa üleliigsest keeduveest, tõsta kahvliga õhulisemaks ja jäta potti kaane alla seisma.
Kuumuta pannil õli ja küpseta selles keskmisel kuumusel mandleid v pähkleid kuni need on kuldsed (u 2 minutit). Lisa jõhvikad, (vahtra)siirup v mesi, apelsinikoor, kaneel ja kuumuta segades ühtlaselt läbi. Lisa kinoa pannile (või lisa segu potti kinoa juurde), sega kõik omavahel läbi, jaga portsjonideks ja serveeri soovi korral koos maitsestamata jogurti v kohupiimapastaga. Peale võid niristada veel (vahtra)siirupit v vedelat mett ja raputada röstitud mandlilaaste.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar