kolmapäev, 3. juuni 2015

Lihtne omlett mineraalveega ja aeglaselt küpsetatud brokkolifrittata


Olen juba mõni aeg tagasi põhjalikult lahti kirjutanud, kuidas korralikku omletti valmistada, ega hakka siin seda üle kordama, aga põhiline on, et praadimise alguses seda spaatliga äärtest sissepoole lükata ja ainult ühelt poolt küpsetada. Täidis vahele (mul on seekord spinat ja feta, aga (maa)suitsusink ja tomat, suitsukala ja spargel, riivitud parmesan jne jne on kõik igati head) ja ongi suurepärane mahlane omlett valmis:) Kui vähegi võimalik, soovitan kasutada vabalt elavate kanade mune ja lisada omleti sisse lisaks soolale ja piprale ka korralik sorts mineraalvett. 

Mina valin alati loodusliku mineraalvee, eelistades kas kodumaist vett või Gruusiast pärit Borjomit. Borjomi on vulkaanilise päritoluga, tänu millele toimivat see ka organismi sisemise puhastajana, aidates mürkaineid kehast väljutada. Üks mu lähedane räägib igal juhul sellest mineraalveest alati kui imerohust, sest Gruusias reisil viibides, kus igal õhtul ohtralt kohalike võõrustajate pakutavat veini ära joodi, kuid alati alkoholi juurde ka suures koguses Borjomi mineraalvett alla kulistati, olevad hommikud ilusad ja kerged olnud ... :) Mina ise nii suures koguses veini ega muud kangemat ei tarbi, et ennast hommikuti kuidagi kahtlaselt tunneks, aga sellegipoolest olen suur Borjomi-sõber. Üks põhjusi on ka selles, et kuna ma jooksmisega tegelen, siis joon üsna palju looduslikku mineraalvett, et keha väljahigistatavad soolad paremini taastada saaks. Näiteks enne maratoni jooksmist tulebki paar nädalat iga päev väga korralik kogus mineraalvett nö ette ära juua, et end pika kurnava võistluse ajal paremini tunda, sest muuhulgas aitab selline "laadimine" ka krampe ennetada. 


Omlett on ilmselt enim valmistav roog mu kodus - üks korralik võis praetud, maitsva täidisega ja üleküpsetamata munaroog on väga mõnus igal kellaajal igaks elujuhtumiks ;-) Peale pannil praetava omleti küpsetan vahel ka suuri ja väikeseid frittata'sid. Erinevalt tavalisest ahjuomletist, kus munad kiirelt kuumas ahjus ära küpsetatakse, on see frittata aeglaselt madalal temperatuuril küpsetatud ja tekstuur seega eriti kreemine. Retsept ilmus viimases ajakirjas Naerata, mida apteekides tasuta saab. Blogis on olemas ka kevadine mõnus spargliga variantklassikaline paprika ja fetajuustuga frittata ja pisikesed suitsulõhega ahjuomletikesed - igati maitsvad on need kõik ;-)


Vaja läheb:
1 keskmine brokkoli (puhastatult u 300-350 g)
õli (mina kasutan siin extra virgin oliiviõli)
8 muna
u 30 g riivitud parmesani
1 tl soola
musta pipart
1 väike sibul
2 väiksemat küüslauguküünt
tšillihelbeid (soovi korral)
sidrunimahla

Lõika brokkoliõisikud väikesteks (u 1-2 cm suurusteks) tükkideks ja prae pannil keskmisel kuumusel (oliivi)õlis pruuniks. Maitsesta soolaga. Tõsta brokkoli pannilt ahjuvormi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 15 minutit kuni aedvili on pehme. Võta vorm ahjust ja alanda ahju temperatuur 150 kraadini.

Klopi munad riivitud juustu, soola ja musta pipraga lahti. Haki sibul ja küüslauk. Prae sibulat pannil õlis keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades u 5 minutit kuni see on kergelt pruunistunud. Võta sibul pannilt, lisa sellele õli, tšillihelbed ja hakitud küüslauk ning prae u 1 minut. Vala küüslauk, sibul ja munasegu vormi brokkoli juurde ning kui ahjuvorm seda võimaldab, siis küpseta pliidil kõrgel kuumusel u 30 sekundit. Tõsta vorm ahju ja küpseta u 25-30 minutit kuni muna on kergelt tahenenud. Võta vorm ahjust ja tõsta frittata spaatli abil taldrikule. Nirista peale sidrunimahla ja oliiviõli ning puista riivitud parmesani. Kevadisel ajal lisa ka peotäis või paar umbrohtu ;-)

Kommentaare ei ole: