teisipäev, 23. veebruar 2016

Kuidas kodus teha karripastat ja punane karri kanaga



Tervitused Taimaalt koos telefoniga tehtud pildikestega :) Ei võtnud kaamerat kaasa ja kahju oleks siin aega fotode töötlemisele raisata ... Kõik on päikesepaistes niigi nii ilus, et saab puhkuse ajal natukene lihtsamalt läbi ajada ;-) Selle tõestuseks ka see esimene pildike - merevesi on nii ilus sinistes toonides ja soe, et ma käin iga päev mitu korda ujumas, sh hommikul enne söömist, mis on eriti mõnus, sest siis saab seda teha uhkes üksinduses :) Ülemine pilt pole aga tehtud siin rannas, vaid hoopis Ang Thong rahvuspargis, kui me (muuhulgas) snorgeldamas käisime. Meie elame ikka sellises klassikalises valge liiva, palmide ja piiramatu helesinise silmapiiriga kohas :)

Ko Pha Nganil on täna õhtul kuulus täiskuu pidu, mis LP andmetel toob siia paariks päevaks juurde kuni 40 000 inimest. Lihtsalt pidutsema! Keegi täpselt ei tea, kuidas see traditsioon kaheksakümnendatel alguse sai, aga nüüd on sellest saanud omamoodi palverännak peolembestele noortele. Kuna meie oleme niikuinii siin, siis ilmselt lähme ka :) Kusjuures, Tais valitsev riigipöördega võimule saanud sõjaväeline valitsus on ära keelanud kõik suuremad peod selles riigis, ainus erand ongi veel Full Moon Party. Aga ära võidakse peagi keelata seegi pidu, sest saare juhid tahtvat siia rohkem jõukamaid turiste meelitada kui noori (ohtralt alkot ja narkot tarbivad) backpacker'id. Tegelikult oli imeline täiskuu juba täna öösel, kuna aga see langes kokku ühe olulise budistliku pühaga, mil alkoholi müük ja tarbimine on riigis keelatud, siis lükati pidu ühe päeva võrra edasi ehk täna õhtuks. Eile olid aga poodides sellised sildid, mis muidugi ei takistanud restosid alkot müümast :)


Meie saabusime eelmisel nädalal Koh Samuilt ega teadnud, kauaks jääme, aga kuna leidsime eest tõelise paradiisisaare imeilusate randade, lopsaka puutumatu džungli, kohaliku elu (st söögikohad, turud jms) ja mõnusa äraolemisega, et ostsustasime kohe pikemaks siia jääda. Võrreldes Koh Samuiga on siin ikka väga vähe turiste (tänane öö +/- paar päeva välja arvatud), superhäid "kohalikke" söögikohti ja imearmsaid kalurikülasid. Kohalike söögikohtade all mõtlen seda, kus ei ole suuri inglisekeelseid silte ega piltidega menüüsid turistidele, vaid on väikesed enamasti plastmasstoolide ja vakstuga varjualaused, kus söömas vaid kohalikud inimesed, toidud on aga imemaitsvad ega maksa pmst mitte midagi. Nt eilne lõuna ühes üliägedas Hiina perekonna söögikohas, kus kõik stiilsed puidust lauad olid siinseid elanikke täis ja inimesi sõitis kohale, et kana koju kaasa osta, maksis meile kokku täpselt 100 bahti ehk u 2,7 eurot. Sealiha (tõeliselt hõrk ja lusikaga murtav liha kondi küljest) supp aedviljadega, sama maitsev kana aedviljade ja riisiga ning suur kausitäis rohelist, lisaks tšillid ja jääga vesi - kõhu sai ikka kõvasti täis :) Ja millised puljongid -siiamaani veel isutavad, kui fotot vaatan! 


Tai köök on suurepärane - siinsetele värskemast värskematele mereandidele, magusatele puuviljadele ja vürtsistele toitudele on raske vastu panna. Mul on alati pisut kurb vaadata kõiki neid turiste, kes kogu selle headuse nautimise asemel kinnitavad keha mõnes siinses Euroopa toitu pakkuvas restos või võtavad hommikusöögilauas kohaliku toidu ja värskete puuviljade asemel endale ette röstsaia hunniku. Aga noh, eks inimesed olegi väga erinevad ... :) 

Meie lemmikuks mereannikohaks on saanud Fisherman's, mida peab juba kaheksa aastat üks kohalik kalur koos oma iirlasest abikaasaga, kes ise õhtuti alati kohal on ja kõigel silma peal hoiab. Asub see täpselt kalasadamas (jrgm pilt). Kui ma sageli olen paljukiidetud söögikohtadede suhtes skeptiline, siis see resto ületas kõik ootused, niiet sinna homme juba kolmandat korda tagasi lähme - vaja ju väärikalt meie kalli kodumaa sünnipäeva tähistada ;-)


Aasia reiside juurde käib minul alati ka vähemalt kord, aga tavaliselt rohkem, kokakooli külastamist, seekord olen kahes erinevas kokakoolis - üks Koh Samuil ja teine Ko Pha Nganil - õppinud tegema lisaks muudele asjadele ka rohelist ja punast karrit. Peamine erinevus on muidugi see, et ühes on kasutatud rohelist, teises aga punast karripastat, aga muidu on retseptid suhteliselt sarnased, kuigi õpetatud erinevate chef'ide poolt erinevatel saartel. 

Nii punasesse karripastasse, mille retsept on all, kui ka rohelisse, mille retsepti sain esimeses kokaklassis Koh Samuil, läheb sisse koriandrijuur. See on tavalise koriandri juur, mis on aroomilt ja maitselt mahedam kui lehed ning annavad karripastadele niiske tekstuuri ja kerge ürdise maitsenüansi. Kui koriandri juuri ei ole, siis saab seda asendada hakitud vartega, mille hulka on mõned lehed hakitud. Juurte kasutamisel pese need eelnevalt korralikult puhtaks ja lõika hulka ka paar cm varsi kohe juurte juurest. Ülejäänud juured võid panna sügavkülma, sest vähemalt paar kuud püsivad need seal aromaatsena. 

Toidudes kasutatakse siin palmisuhkrut, mis on mõnusalt pehme ja suussulav ning imehea karamellise maitsega - mina olen seda ka niisama lusikaga söönud :) Müüakse seda turul kilekottides:


Kookospiim on siin värske ja hea. Kõigepealt riivitakse kookose sisu


ja siis pressitakse sellest mahl välja


Kookospiima valmistasime ise turult ostetud värskelt riivitud kookosest ehk pressisime käsitsi enda toitude jaoks vajaliku koguse. Selleks tuli soe vesi värskelt riivitud kookospähkli sisule peale valada ja pigistada kookost käega tugevalt ligi 5 minutit. Vala segu sõelale, pigista veel riivitud kookost ja alla nõrgunud vedelik ongi suurepärane värske kookospiim. Pildil karri jaoks vajaminevad koostisained (paremal nurgas nunnud pisikesed baklažaanid) ja minu enda tehtud kookospiim. 


Punane karri kanaga



1-2 sl punase karri pastat
300 g kanafileed
2-2,5 dl kookospiima
u 50 g ehk 2 pisikest ümmargust baklažaani
100 g peeneid rohelisi ube 
peotäis Tai basiiliku lehti
1 tšillipipar
1 sl austrikastet
1 sl sojakastet
1 sl kalakastet
1 sl palmisuhkrut vm pruuni suhkrut
2-3 kaffirlaimi lehte
soola

Kuumuta potis keskmisel kuumusel (u 1-2 sl) õli ja prae selles karripastat paar minutit. Lisa paar sl kookospiima ja seejärel õhukesteks viiludeks lõigatud kana ja tükkideks rebitud kaffirlaimi lehed. Küpseta edasi, ise samal ajal segades. Lisa õhukesteks diagonaalseteks viiludeks lõigatud tšillipipar ja sektoriteks lõigatud baklažaan. Küpseta edasi ja lisa 2 cm juppideks lõigatud oad, seejärel ülejäänud kookospiim. Maitsesta soja-, kala- ja austrikastme ning pruuni suhkruga, vajadusel lisa soola. Lase korraks keema tõusta, võta seejärel tulelt, lisa basiiliku lehed ja naudi kohe koos riisiga.

Minu tehtud karri vasakul, paremal P oma. Mina - suur vürtsise toidu fänn - lisasin oma karrisse 2 kuhjaga sl pastat, P tegi enda oma 1 sl-ga nagu õpetaja soovitas. Superhead olid muidugi mõlemad, kuigi parempoolne oli minu maitse jaoks pisut mahe :)


Punane karripasta:
5 kuivatatud tšillipipart, mis on vees leotatud ja nõrutatud
3 peenelt viilutatud šalottsibulat
10 küüslauguküünt
1 sl peenelt viilutatud galangali
1 sl sidrunheinaviile
1 sl kaffirlaimi koort
2 sl hakitud koriandrijuurt
5 pipratera
1 tl röstitud koriandriseemneid
1 tl röstitud vürtsköömneid
1 tl soola
1 tl krevetipastat


Purusta koriandriseemned, vürtsköömned ja pipraterad ühtlaseks seguks. Töötle tšillid soolaga ühtlaseks, lisa galangal, sidrunhein, peenelt riivitud kaffirlaimi koored, koriandrijuured, küüslauk, šalottsibul ning töötle uhmris ühtlasseks seguks (kulub u 10 minutit). Võid kasutada ka köögikombaini või kannmikserit. Lisa köömnesegu ja krevetipasta ning sega ühtlaseks. Hoia suletud purgiga külmkapis. 

Sellel pildil on punane karripasta kohe esiplaanil :) Ise pidavatki seda kodus vähesed tegema, sest turult osta on mugavam. Ja siin on see üliodav ka.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas see jogurt on ükskõik milline magustatud variant või sööte neid, millele bakterid lisatud? :)

Silja Luide ütles ...

Igas naturaalses jogurtis on ohtralt baktereid, aga mina lihtsalt ise eelistan võtta maitsestamata variandi, et seda endale värskete v kuivatatud puuviljadega (nt kuivat kiivit sain siin esimest korda) jm lisanditega meelepäraseks teha :) minu jaoks lihtsalt juba magustatud variandid on liiga magusad. enamasti on jogurt olemas nö lahtiselt, aga kui on topsides nagu nt siin hotellis, kus praegu olen, siis võtan selle maitsestamata jogurti variandi, mille pakendil on veel eraldi inglise keeles välja toodud, et sisaldab elavaid lactobacillus baktereid :D ega see igahommikune jogurtisöömine muidugi mingit absoluutset garantiid ei anna (ja äkki ongi lihtsalt rahvatarkus?!) :), aga mulle endale see sobib ja enda ja sõprade pealt tundub, et aitab ka :)