teisipäev, 27. juuni 2017

Tervislikud banaani-kaeramuffinid



Kuigi ilm väljas meenutab enamasti pigem kevadet või sügist, ei tasu ennast sellest väikesest pisiasjast üldse mitte häirida lasta, vaid nautida seda kõike, mida eestimaine suvi meile pakub. Polevat ju halba ilma, vaid on vale riietus:) Ja muidugi soovitan süüa ohtralt maasikaid ;-) Maasikad on koos beseega erinevates magustoitudes ja kookides lihtsalt vastupandamatud ning oma lemmikretseptid avaldasin laupäevases LP-s.

Banaani-kaerahelbe muffinid on aga üks hea variant tervislikuks maiustamiseks, võimaldades ära kasutada kööki suvisel ajal seisma jäänud üleküpsenud banaanid. Taina valmistamiseks kasutasin Electroluxi kannmikserit, millest siin juba rääkisin. Kui su blender ei ole eriti võimas, siis soovitan taina segada kokku mitmes osas või teha seda hoopis köögikombainis.

Muffinites on sees kookosõli, mille osas on loodud müüt (nagu viimasel ajal paljude "supertoitude" osas), et see on kuidagi eriliselt tervislik. Tegelikult peab aga kookosõli  puhul arvestama, et see ei ole sugugi kasulikum loomsetest alternatiividest ning tarbima kindlasti mõõdukalt nagu teisigi küllastunud rasvhappeid!


Algse retsepti sain viimane kord (selle aasta märtsis) Malaisias olles ühelt toredalt koolituselt, kuhu tänu Kuala Lumpuris elavale sõbrannale sattusin. Olen retsepti pisut muutnud ja kohandanud, eelkõige vähendanud rosinate ja datlite kogust, et muffinid liiga magusad ei oleks. 

280 g kaerahelbeid
3 suurt või 6 väikest hästi küpset banaani
3 suurt muna
110 g kookosõli
1-2 tl jahvatatud kaneeli
200 g rosinaid (võib osaliselt datlitega asendada)
1 sl küpsetuspulbrit
100-150 g rosinaid või tükeldatud datleid
1 dl hakitud kuivatatud jõhvikaid, šokolaadi või pähkleid või mandli- või kookoslaaste (soovi korral)

Aseta kaerahelbed, banaanid, munakollased, kookosõli ja rosinad kannmikserisse ning töötle ühtlaseks massiks (kuni kaerahelbed on puruks läinud). Lase tainal 20 minutit seista.

Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Sega kõigepealt küpsetuspulber ja rosinad taina hulka, seejärel õrnalt munavalgevaht. 

Jaota tainas 12 muffinivormi vahel, mis on eelnevalt korralikult võiga määritud ja jahuga üle puistatud või mis on kaetud küpsetuspaberiga. Jaota soovi korral peale hakitud jõhvikad, šokolaad vm ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 30-40 minutit kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase ahjust võetud muffinitel vormis u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Muffinid on parimad soojalt, aga ka jahtununa väga head.

neljapäev, 22. juuni 2017

Mahlane rabarbrikook mandlite ja kaerahelvestega (GV)



Nonii, homme ongi jaanipäev! Väga lahe:) Et ühel aasta valgematest öödest oleks ka mõni maitsev kook laual, selleks soovitan seda mõnusat küpsetist. Kaerahelvestega purutainas annab pehmele koogile tekstuuri ja krõbedust, rabarbrid magusust tasakaalustavat vajalikku hapusust ja mandlid hõrgu meki. Küpsetises saab ära kasutada aias vohavad rabarbrid, koos kreemiga on aga kook sobilik ka pidulikematel puhkudel pakkumiseks. Tänu kohupiimale ei ole toorjuustukate liialt rammus, vaid mõnusalt mahe.

See pehme, mahlane ja kergelt vürtsikas gluteenivaba rabarbrikook valmis koostöös Electrolux'iga. Kasutasin Electrolux'i köögiabilist nimega Assistent, millega saab teha köögis palju erinevaid asju alates juurviljade lõikumisest ja riivimisest lõpetades hakkliha valmistamisega. Antud koogi küpsetamisel on selline korralik nö lauamikser (ingl k stand mixer) asendamatu just toasoojast võist ja suhkrust kreemi, samuti toorjuustukatte valmistamisel.

Kuna maiuse tegevuskäigus on mitu erinevat osa (rabarberi küpsetamine, koogi- ja purutaina ning kreemi valmistamine), siis tasub vaadata portaali Lisa elule maitset, kus küpsetise retsept on olemas koos piltidega igast etapist.


Mina tegin seekord koogile toorjuustu-kohupiimakreemi, aga võib ka lihtsalt tuhksuhkrut peale sõeluda. Samuti võib pakkuda koogi juurde vanillikastet või -jäätist või vahustatud vahukoort.

Kardemon teeb koogi kelmikalt vürtsikaks, kuid kes eelistab kardemonile kaneeli või ingverit, võib hoopis neid kasutada (u 1,5-2 tl). Kui aga vürtsikust ei soovi, siis annab vanill väga mõnusat maitset juurde (lisaks suhkrule lisa veel üks teelusikatäis vanilliekstakti), samuti külm kange kohv või alkohol (2 sl kohvi või brändit).

Kui Sa ei soovi gluteenivaba kooki, võid kasutada tatra- ja maisijahu asemel 100 g nisujahu ja vähenda sel juhul küpsetuspulbri kogust poole võrra. Purukattes võid samuti asendada tatrajahu nisujahuga ja küpsetuspulbrit lisa siis vaid 0,25 tl.



Kook:
200 g toasooja võid 
150 g peensuhkrut või pehmet pruuni suhkrut (hele muscovado)
4 suurt toasooja muna
100 g jahvatatud mandleid
50 g toortatrajahu
50 g maisijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl jahvatatud kardemoni
2 sl vanillisuhkrut
0,25 tl soola

Purutainas:
60 g külma võid
50 g toortatrajahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
100 g kaerahelbeid 
50 g pruuni suhkrut (demerara, fariinsuhkur, hele või tume muscovado)

Küpsetatud rabarber:
500 g rabarbrit
2 sl pruuni suhkrut (demerara, fariinsuhkur, hele või tume muscovado)
1 tl jahvatatud ingverit
poole sidruni mahl

Kõigepealt küpseta ahjus rabarber. Selleks puhasta rabarber (peeneid roosa koorega varsi koorida ei ole vaja) ja lõika 3 cm tükkideks. Jämedamad varred lõika ka pikuti pooleks või kolmeks. Aseta rabarber ahjuvormi ning sega korralikult suhkru, ingveri ja sidrunimahlaga läbi. Küpseta rabarbrit ahjus 200 kraadi juures 15 minutit.

Purutaina jaoks näpi sõrmedega või haki noaga tükeldatud või jahuga puruks, lisa suhkur ja kaerehelbed.

Vahusta toasoe või suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa ükshaaval (kergelt lahtiklopitud) munad lisades järgmise kui eelmine on vahuga segunenud. Sega jahvatatud mandlid sõelutud jahude, küpsetuspulbri, soola, vanillisuhkru ja kardemoniga ning lisa spaatliga õrnalt segades (alt üles tõstes) vahu hulka.

Tõsta pool tainast 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse ümmargusse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber ning mille ääred on määritud võiga ja puistatud üle jahuga. Puista peale pool purukattest, seejärel pool rabarberist (ilma küpsemisvedelikuta, jäta see alles). Laota ühtlase kihina peale ülejäänud koogitainas, puista purukate ja viimasena aseta vormi ülejäänud pool rabarbrist. Viimase osa purutainast võid ka kahes osas lisada - osa rabarberi alla ja osa peale.

Küpseta ahjus 170 kraadi juures 40 minutit, kata seejärel fooliumiga ja küpseta veel 40 minutit kuni kook on läbi küpsenud, pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil vormis u 20 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma või serveeri koheselt. Sõelu peale tuhksuhkrut või valmista kreem.



Kreem:
200 g toasooja toorjuustu
200 g vanillimaitselist kohupiima
1 sl vanillisuhkrut
2 sl suhkrut
3-5 sl rabarberi küpsemisvedelikku
vedelat mett või heledat suhkrusiirupit (soovi korral peale niristamiseks)

Aseta toorjuust, kohupiim, suhkrud ja rabarberi küpsemisvedelik kaussi ning vahusta ühtlaseks kreemiks. Laota spaatli abil koogile, nirista soovi korral peale vedelat mett või siirupit ning kaunista maasikate ja mündiga.

esmaspäev, 19. juuni 2017

Imelihtne ja -maitsev maasikamagustoit



Nagu igal varasemal aastal, ei saa ka seekord mainimata jätta, et maasikaaeg on parim aeg aastas:) Kuigi turulettidel on hetkel veel peamiselt erinevate välisriikide päritolu marjad, on võimalik juba päris mitmest kohast ka Eesti maasikaid osta. Kuna vitamiinirikkaid marju on meil mõistliku hinnaga saada vaid lühikesel perioodil aastas, siis tasub võimalikult palju neid just praegu ära kasutada. 

Suvisel ajal tahaks, et ka dessert oleks pigem kerge ja värske ega eeldaks pikka pliidi ees passimist. See siin on lihtne ja kiire magustoit värsketest maasikatest, mis kedagi külmaks ei jäta - kausid kraabivad puhtaks nii lapsed kui ka täiskasvanud. Maius saab kiirelt valmis ning sobib serveerimiseks kas koheselt või mõned tunnid külmkapis seisnuna. Kui maasikamagustoitu paar tundi enne söömist külmas hoida, muutub see veelgi kreemisemaks ja paksemaks, säilitades siiski õhulisuse. Kui on aga soov pisut taljesõbralikumat maiust valmistada, võib kasutada vahukoore või toorjuustu asemel maitsestamata kohupiima või -pastat, samuti paksu jogurtit (nt Kreeka).



600 g maasikaid
70 g suhkrut
200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu
2 dl (1 pakk) vahukoort
2 sl vanillisuhkrut või 1 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

Puhasta ja pese maasikad ning lõika neljaks. Aseta maasikad kaussi, sega suhkruga läbi ja lase u 10 minutit seista aeg-ajalt segades kuni marjadest hakkab vedelikku välja tulema. Seejärel purusta pooled maasikad kannmikseris ühtlaseks püreeks ja vala tagasi maasikatükkide juurde. 

Vahusta toorjuust ja vahukoor tugevate tippudega vahuks. Sega õrnalt koos vanilliga maasikasegu hulka ja serveeri kohe või lase paar tundi külmkapis taheneda.

Kaunistamiseks sobivad maasikaviilud või -tükid, samuti muud marjad ning mündi- või melissilehed. Krõbeduse andmiseks võib soovi korral puistata peale purustatud (besee)küpsiseid.

teisipäev, 13. juuni 2017

Kevadiselt kerge salat



Ei teagi, et oleks kunagi veel oma elus näinud, et peaaegu juuni keskel õitsevad veel õunapuud, kastanid ja sirelid. See on lihtsalt imeilus! Ja loomulikult on Kalamaja ja muud toredad rohelisemad piirkonnad täis imelist lillelõhna. Ja just praegu on viimane aeg tuua endale tuppa vaasi piibelehed või pojengid, et ka kodu superhästi lõhnama panna :)

Tummiste pajaroogade, toekate lihatoitude ja rammusate pirukate on selleks hooajaks läbi, kuigi sooja on väljas hetkel pisut üle 10 kraadi ja hommikul turul käies oli mul talvejopp seljas. Siiski tahaks praegu juba süüa midagi kevadiselt värvikirevat ja värsket. Midagi sellist, pärast mille söömist on hea kerge olla ja mille puhul tunned, et see teeb kõhule pai. 

Kui seda salatit paar nädalat tagasi Laupäevaleht LP jaoks pildistasin, oli õues veel karulauku ja väikeseid umbrohulehti (naati, võilille, nõgest) ning turul sattus hea õnne korral peale kodumaisele sparglile. Nüüd aga leiab seal vaid Eestimaal kasvanud mesimagusaid tomateid. Spargli saab aga asendada sujuvalt suhkruhernestega, mis oma maheda maitse ja mõnusa krõmpsu tekstuuriga iga salati elama panevad. 

Itaaliast pärit paberõhuke Parma sink ehk prosciutto on aga oma pehme soolaka maitsega ideaalne lisand nii pošeeritud munadele kui ka sparglile. Soolatud ja õhu käes kuivatatud seajalast terava noaga lõigatud singiviilud on suhteliselt madala rasva- ja kolesteroolisisaldusega ning seetõttu tervisliku salati juurde justkui loodud.


Jätkub neljale, aega kulub 30 minutit.

100 g meelepäraseid salatilehti
peotäis noori umbrohulehti (naati, võilille) või tükeldatud karulauku
2 keskmist tomatit
1 küüslauguküüs
võid
150-200 g peeneid sparglivarsi või suhkruhernekaunu
12-16 viilu prosciutto't vm meelepärast õhukest vinnutatud seasinki 
4 pošeeritud muna
soovi korral paar peotäit meelepäraseid idusid 

Kaste: 
3 sl oliivi- vm meelepärast õli
1 sl palsamiäädikat
1 tl vedelat mett
soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Lõika tomatid õhukesteks sektoriteks või meelepärasteks tükkideks. Haki küüslauk peeneks ja prae pannil keskmisel kuumusel või sees koos sparglite või suhkruhernestega mõned minutid, maitsesta soola ja pipraga.

Sega kastmeained omavahel ühtlaseks ning sega läbi salati- ja umbrohulehtede või karulauguga. Lisa tükeldatud tomatid, praetud sparglid või suhkruherned koos küüslauguga ning sega läbi. Jaga salat nelja taldriku vahel. Aseta igale taldrikule 3-4 viilu prosciutto't ja puista pisut idusid. Viimasena lisa taldrikule pošeeritud muna.

Muna pošeerimiseks löö muna väiksesse tassi ning lase veel kastrulis või potis kergelt keema minna, lisa 2 sl äädikat ja 1 tl soola ning tekita vees nö tsentrifuug ehk pane vesi vispli, noa vms abil keerlema. Pöörise keskele vala aeglaselt muna ja lase sellel 3-5 minut keeda sõltuvalt sellest, kui vedela kollasega muna soovid. Oluline on, et munavalge oleks tahenenud. Tõsta muna vahukulbiga majapidamispaberile nõrguma ja aseta minuti-paari pärast iga sööja taldrikusse salatile. Jahvata peale veel musta pipart, puista soovi korral soolahelbeid ja naudi kohe.

reede, 9. juuni 2017

Hooajaline ja tervislik maasikasmuuti



Seda, et blenderil ja blenderil (eesti keeles on tegelikult korrektne kasutada sõna "kannmikser") on vahe, on ilmselt üldteada fakt. Kõik blenderid sobivad ideaalselt marjadest ja pehmetest puuviljadest (nt banaanist) smuutide valmistamiseks, kuid kaugeltki mitte kõik ei ole võimelised purustama jääd, tooreid köögivilju jms ega taga tulemuseks tükkideta siidjat smuutit, mida saaks vabalt ka läbi kõrre juua. Samuti tuleb nõrgemate aparaatide puhul arvestada sellega, et kannu ei tohi panna korraga liiga palju asju, mis tähendab, et suuremate koguste puhul ei saa püreestada kõike korraga, vaid seda tuleb teha osade kaupa.

Olen läbi viinud mitmeid Eesti juurtega Smuutikuninganna Eliq Maraniku raamatuesitlusi (temast olen kirjutanud veel ka siin ja siin) ning kõrvalt vaadates imestanud, kuidas ta saab kõik suvalised asjad ilma tükeldamata blenderisse asetada, selle sõna otseses mõttes ääreni täita ja saada lõpptulemuseks ideaalse tükkideta smuuti. Tema kasutab ühe kindla firma kannmikserit, mille hinnad algavad 600-st eurost (vähemalt Kaubamajas).

Minul on nüüd aga kodus Electrolux Masterpiece kollektsiooni kannmikser (ESB9300), mida ma küll The Smoothie Queen'i u 1000 eurot maksva blenderiga otseselt ei võrdle, kuigi hakkama peaks see saama samamoodi praktiliselt kõigega. Väitmaks seda, et need kaks on täpselt võrdsete omadustega aparaadid, peaks läbi viima objektiivse ja pikaajalise võrdlustesti nagu selles videos, kuid olles nädala aja jooksul oma uut kannmikserit korduvalt kasutanud, ei oska ma hetkel ühtegi asja nimetada, mida ma sellega teha ei saaks. 


Loomulikult on tore, kui blenderil ka ilus välimus on (plastmassi asemel on stiilne metall ja klaas),  kuid veelgi olulisemad on ju ikka aparaadi töökindlus ja mugavus. Kannmikserit valides tuleks  vaadata lõiketerade suurust (parematel on suuremad ja parema ulatuvusega terad) ja kannu laiust (kitsad on ebamugavad), samuti peaks masin ise olema piisavalt võimas (odavamatel ja kehvakestel on võimsust vaid mõnisada W).

Hea oleks, kui lõiketerad oleks kaetud titaaniga, mis tagab nende teravuse aastateks. Üks olulisemaid asju on minu jaoks köögitehnika puhul ka see, et aparaat ei kuumene üle. See Electrolux'i kannmikser teeb ise pause, kui tunneb, et mootor on liiga kuum ja lõpetab ise tegutsemise, kuvades led-ekraanile kirja "hot". See juhtus eelmisel nädalavahetusel ühte muffinitainast tehes, kuna tainas oli väga paks, mis on juba iseenesest  kannmiksrile challenge, lisaks oli selles aga 200 g tükeldamata datleid. Ülekuumenemise andur on sellisel juhul ülioluline, mis ise masina välja lülitab, kui selleks vajadus tekib.

Masterpiece kannmikseril on nupud erinevate kiiruste ja asjade (jää purustamine, supp, smuuti, jook) jaoks ning näiteks kasutades alla kahe minuti kestvat programmi "Smoothie", on tulemuseks selline tükkideta vedel jook, mida saab vabalt kõrt kasutades nautida.

Vaja läheb:
4 dl keefiri
1 suur hästi küps banaan
400 g külmutatud või värskeid maasikaid
2 väikese kuhjaga sl (30 g) (rukki)kama
1 sl (10 g) kanepiseemneid
1-3 sl mett

Aseta kõik asjad blenderisse ja töötle (smuuti-funktsiooni kasutades) ühtlaseks.


Postitus sündis mu oma initsiatiivil, kuid eelkõige tänu Electrolux'ile, kes mulle selle kannmikseri saatis.

neljapäev, 8. juuni 2017

Siidjas panna cotta koorelikööriga


Panna cotta on üks kerge ja maitsev suvine magustoit, millel on lugematu arv erinevaid variatsioone. Blogiski on mul olemas vähemalt kuus erinevat panna cotta't alates klassikalisest lõpetades kohupiima, Kreeka jogurti ja valge šokolaadiga. Lisaks veel mustikalikööri ja kohviga desserdid :)

Koorelikööriga panna cotta't olen teinud korduvalt, sest see on tõeliselt hea ja samas ka lihtne, eriti kui kasutada magustoidu tarretamiseks tarretisesuhkrut Multi. Minu arvates on selle suhkruga palju mugavam panna cotta't teha kui tavaliste želatiinilehtedega. Kui aga keegi tahab želatiiniga möllata, siis kõigis teistes blogis olevates kooremagustoidu retseptides olen just seda tarretamiseks kasutatud.

Likööridest sobib väga hästi Baileys, kuid võib kasutada kodumaiseid tooteid, nt Vana Tallinn koorelikööri (sobivad ka kohvi- ja šokolaadimaitselised). Samuti võib katsetada värske suvise jogurtiliköör Vana Tallinn Yoghurt Cream'iga, mis pälvis 2017. aasta Eesti parima toiduaine konkursil parima alkohoolse joogi tiitli. Kuna see kerge vanilli ja tsitruse mekiga jook on valmistatud ehtsast jogurtist, on selle näol tegemist mitte ainult Eestis vaid terves maailmas uudse tootega. Kraade on jogurtilikööris 16 ehk umbkaudu sama palju nagu Eestis suvel temperatuuri ;-) 

Kui muidu võib vabalt vahukoore panna cotta sees asendada rõõsa koorega (10%-lise rasvasisaldusega) ilma, et tekstuur kannataks, siis siin retseptis tuleks kindlasti kasutada vahukoort, et tulemus oleks ikka meeldivalt kreemjas. Osaliselt võib siiski olla sees ka lahjem koor (10%) või täisrasvane piim.

Pole vist vaja mainida, et koorelikööriga panna cotta on imehea värskete marjadega (mustikad, vaarikad, maasikad), niiet suisa loodud nii soojadel pikkadel valgetel suveõhtutel kui ka vihmastel päevadel (nagu täna) maiustamiseks ;-)

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.


4 dl vahukoort
3 dl (vahu)koort või võimalikult rasvast piima (vähemalt 3,5%)
2 dl tarretisesuhkrut Multi
1 tl vanillipastat või -ekstrakti
0,5-1 dl kohvi
1 dl koorelikööri (nt Baileys, Vana Tallinn vmt)

Aseta vahukoor, piim, suhkur ja vanill paksupõhjalisse potti ning kuumuta pidevalt segades keemiseni. Lase 30 sekundit õrnalt keeda, võta pott tulelt, lisa kohv ja kooreliköör, sega ühtlaseks ja jaota kohe 6 magustoidupokaali või -kausi vm meelepärase anuma vahel. Jäta esialgu toatemperatuurile jahtuma ja aseta seejärel külmkappi.

Kui soovid, siis saad seda panna cotta't ka taldrikul serveerida, sest see tuleb ilusti ühes tükis pokaalist välja. Juurde sobivad marjad või nendest tehtud kaste.

neljapäev, 1. juuni 2017

Rabarberikook safraniga


Mina elan juba jälle suvises režiimis, st käin peaaegu igal hommikul turul, sest saada on  kodumaiseid imehäid tomateid ja muud värsket kraami ning ohtralt välismaiseid värskeid marju täitsa mõistlike hindadega. Enam polegi mul vaja alati Keskturule sõita, sest kodu juures avas uksed renoveeritud Balti jaama turg, mida soovitan külastada kõigil toiduhuvilistel. Lisaks väiketootjate kaubale on saada suur valik värsket kraami ning i-le paneb täpi superlahe tänavatoidu osa. Mulle väga meeldib see koht!

Rabarberikoogile tegin seekord magusast muretainast põhja, mis tänu eelküpsetamisele jäi mõnusalt krõbedate äärtega ega vettinud alt läbi ega pudisenud laiali, vaid jäi koos koogiga ilusti nö üheks tükiks. Sisu on hästi pehme ja mahlane ning mitte eriti magus, niiet suuremad magusasõbrad võivad suhkrut lisada või pärast koogile kaneeli- või tuhksuhkrut peale raputada. Kaunistamiseks aga sobivad juba esimesed maasikad, mille all erinevate turgude letid sõna otseses mõttes lookas on. 

See on jälle üks kook, mis valmis nö olude sunnil, sest külmkapis vajasid ära kasutamist rabarberid ja hapukoor ning tänu mu Indias elanud sõbrale ja minu enda seal riigis reisimisele on kapis mitu topsi safranit, millele üritasin kasutust leida. Kui sul aga safranit kodus ei ole, jäta see välja või asenda meelepärase maitseainega (jahvatatud kardemon, kaneel või ingver) või lisa rohkem vanilli (suhkrut, pastat või ekstrakti).

Kaerajahuga põhi on mõnus. Mina kasutasin gluteenivaba kaerajahu, aga kui kook ei pea olema gluteenivaba, siis kasuta tavalist kaerajahu; maisi- ja riisijahu aga asenda nisujahuga, kui soovid. 


Põhi:
100 g maisijahu
100 g riisijahu
60 g kaerajahu
0,25 tl soola
2 sl suhkrut
130 g külma võid
3-4 sl jääkülma vett

Sega sõelutud jahud soola ja suhkruga ning haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis pulse-režiimil hulka võikuubikud, kuni tekib saiapurulaadne tainas. Lisa külma vett nii palju, et moodustuks ühtlane tainas. Vormi palliks, vajuta lapikuks, keera kilesse ja hoia 20 minutit külmkapis. 

Rulli tainas lahti või vajuta näppudega ümmarguse 23-25 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi äärtele u 2 cm kõrguselt ja põhjale. Vormi põhi võiks olla eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Torka pühi tihedalt kahvliga läbi ja aseta veel 20 minutiks külmkappi. 

Kata koogipõhi küpsetuspaberiga, aseta sellele keetmata riis, herned või oad ja küpseta ahjus 220 kraadi juures 12 minutit. Eemalda paber koos raskusega ja küpseta veel 5 minutit kuni koogipõhi on kuldne ja kuiv. Alanda ahju temperatuur 180 kraadini.

Täidis:
400 g puhastatud rabarbrit
1+1 sl maisitärklist
400 g hapukoort
130 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
0,5 tl safraniniite (soovi korral)
2 muna ja 2 munakollast

Lõika rabarber õhukesteks viiludeks, sega 1 sl maisitärklisega läbi ja laota ühtlase kihina eelküpsetatud põhjale. Täidise jaoks sega hapukoor suhkrutega läbi. Sega hulka safran, 1 sl maisitärklist, munad ja munakollased ning vala vormi. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures 30-35 minutit kuni täidis on tahenenud. Lase koogil praokil uksega ahjus aeglaselt jahtuda; jahtunud kooki hoia külmkapis.

neljapäev, 25. mai 2017

Ülihead šokolaadimuffinid marjade, mandlijahu ja šokolaadiga (gluteenivabad)



Minu arvates ei ole häid ja lihtsaid koogi- ja muffiniretsepte kunagi liiga palju ning alati on tore midagi uut katsetada :) Need muffinid on mõnusad ja mahlased ning üsna tervislikud, eriti veel siis, kui šokolaadi ära jätad. Ja õnneks on need ka piisavalt lihtsad valmistada, niiet jagasin retsepti emadepäeva puhul Laupäevaleht LP-ski.

Kodumaised rabarbrid on juba suured ning kaugel see suvi koos kõigi oma andidega enam on, niiet viimane aeg oleks sügavkülmik marjadest vabaks teha, et värskele kraamile ruumi teha. Sügavkülmutatud marjad võib lisada tainale sulatamata. Kui soovid, võid toortatrajahu asendada nisujahuga, kuid sel juhul muffinid enam gluteenivabad ei ole. Kui kasutad nisujahu, siis vähenda küpsetuspulbri kogust poole võrra ehk lisa seda tainasse 1,5 tl.

Mandleid saad jahvatada peeneks köögikombainis või väiksemate koguste kaupa ka kohviveskis. Kui vanilliekstrakti või -pastat kodus ei ole, siis saad asendada selle 1 sl brändiga - ei ole päris sama, aga parem ikka, kui lihtsalt ära jätta.

Ei soovita selles retseptis kasutada tavalisi paberist muffinivorme, sest nendesse kipuvad muffinifd kinni jääma. Lõika kas küpsetuspaberist välja neljakandilised tükid (nagu pildil näha), mis vormidesse asetada, või määri vormid korralikult võiga ja puista üle jahuga.



100 g toortatrajahu
3 tl küpsetuspulbrit
1 tl jahvatatud kaneeli
näpuotsatäis soola
200 g peeneks jahvatatud mandleid
3 suurt muna
200 g paksu maistestamata jogurtit (nt Kreeka jogurt)
180 ml neutraalse maitsega õli
130-150 g mett 
2 tl vanilliekstrakti või -pastat
200-250 g vaarikaid vm marju (nt mustikad, pohlad, musta sõstrad)
100 g valget šokolaadi

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri, kaneeli ja soolaga. Lisa peeneks jahvatatud mandlid ja sega läbi. Teises kausis seda lahtiklopoitud munad visplit kasutades jogurti, õli, mee ja vanilliga. Vala segu kuivainete juurde kaussi ja sega läbi. Lisa väikesteks tükkideks hakitud šokolaad ja vaarikad (jäta mõned neist välja) ning sega õrnalt läbi.

Tõsta tainas supilusikaga 12-16 (sõltuvalt vormi mahutavusest) küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga ülepuistatud muffinivormi, aseta peale ülejäänud vaarikad ning küpseta ahjus 170 kraadi juures 35-40 kuni muffinite pealispind on kuldseks muutunud ja keskele sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui muffinid hakkavad pealt liialt pruunistuma, siis kata fooliumiga. Lase muffinitel u 10 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel vormist välja restile jahtuma. Jahtunud muffinitele võid sõeluda tuhksuhkrut.

esmaspäev, 22. mai 2017

Kookoshelbe purukook karamellise täidisega



Marjadega purukook on alati kindlapeale minek! Lihtne teha, valmib kiirelt ja meeldib kõigile, sest on mahlane, kerge (st mitte liialt "raske" ega rammus) ja hädavajaliku hapuka nüansiga magustoit. Mina olen purutainast küpsetiste suur fänn ja usun, et blogis on kindasti juba vähemalt kümme erinevat varianti, aga võimalik, et veelgi rohkem ... :)

Seekordne küpsetis on valminud kahe mu varasemalt välja töötatud retsepti põhjal - karamelli-juustukreemiga rabarberi kook ja pohladega purukook. Kahjuks aga ei ole nende valmistamisel kasutatud ülihead karamelli-toorjuustukreemi enam poes saada. Farmi pidi maiust küll edasi tootma, aga seda eksporditakse hoopis Soome, kus see populaarsem on. Jube kahju - mine või Helsingisse seda ostma! :) Seniks aga proovisin karamellikreemile sellise asenduse leida, mille puhul maitse ei kannata. Tundub, et õnnestus ;-)

Kui sa ei soovi gluteenivaba kooki, kasuta retseptis olevate jahude asemel 200 g nisujahu ja vähenda küpsetuspulbri kogust poole võrra ehk kasuta 0,5 tl. Marjad võib selle koogi sisse otse sügavkülmast võtta, aga kui neid on soov eelnevalt sulatada, siis võiks enne koogile asetamist need ka üleliigsest vedelikust eelnevalt sõelal ära nõrutada. 

Retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s koos teiste lihtsate maiustega, mida emadepäevaks võiks valmistada. 


Purutainas:
50 g toortatrajahu
50 g maisijahu
100 g riisijahu
100 g kookoshelbeid
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl vanillisuhkrut
50 g suhkrut
130 g külma võid

Sega sõelutud jahud ülejäänud kuivainetega ning haki noaga või puista sõrmede vahel sisse külma või kuubikud nii, et jääks ühtlane purutainas. 

Täidis:
2 suurt toasooja muna
190 g (ehk 1 tops või pool purki) toasooja karamellikreemi (3 h keedetud kondenspiima)
300 g vanillimaitselist kohupiimapastat
100 g hapukoort
200 g kirsse, pohli, sõstraid, vaarikaid, mustikaid

Klopi munad kergelt lahti ning sega läbi karamellikreemi, kohupiimapasta ja hapukoorega.

Laota 3/4 tainast võiga määritud ja jahuga ülepuistatud 26 cm läbimõõduga (lahtikäivasse) vormi, vala peale täidis, puista marjad ja selle peale ühtlaselt ülejäänud purutainas. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures 40 minutit kuni see on tahenenud, hakkab äärtest pruunistuma ning pealt kergelt kuldseks muutuma.

reede, 19. mai 2017

Kevadine umbrohusalat pošeeritud muna ja sinepise kastmega


Viimane aeg on veel kevadisi värskeid noori umbrohtusid ja karulauku korjata, et talvest väsinud keha looduslike vitamiinidega turgutada. Nädalavahetusel aga tasub rõhku panna D-vitamiini omastamisele ning õues esimese grilli kõrvale mõni toitev ja mõnus salat kokku segada.

Mulle alati meeldib, kui salatis on (kasvõi ainult natukene) mõnda juustu ja kui parasjagu mozzarellat, kitsejuustu ega fetat kodus ei ole, siis lisan peotäie parmsani vm kõvema juustu laaste. Ja alati on toredaks lisanüansiks (pannil kergelt röstitud) seedermänni-, kõrvitsa-, päevalille- vm seemned, samuti piinia- vm pähklid. Siia aga panin ükskord põhjalikumalt kirja, kuidas minu arvates saada parimat salatit ;-)

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.


Kaste:
3 sl extra virgin oliiviõli
1 tl sinepit
1 sl heledat suhkrusiirupit
soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Salat:
100 g erinevaid salatilehti
paar peotäit värskeid noori umbrohulehti (nt naat ja võilill) või karulauku
300 g kirsstomateid
150-200 g (kuum)suistulõhet 
peotäis meelepäraseid (pannil kergelt röstitud) seemneid või pähkleid
peotäis parmesanilaaste või 1 tükkideks rebitud mozzarella-pall 
2-4 muna vastavalt sööjate arvule (salatist jätkub pearoaks kahele, eelroana aga kuni neljale inimesele)
2 sl äädikat 
1 tl soola

Sega visplit kasutades või purgis loksutades kastmeained ühtlaseks kastmeks. Vala kaste kaussi pestud ja kuivatatud salati- ja umbrohulehtedele ning sega korralikult läbi. Lõika kirsstomatid pooleks ja sega salati hulka. Puista peale seemned ja juustulaastud või -tükid ning jaga salat sööjate taldrikutele. 


Viimasena pošeeri munad. Selleks löö muna väiksesse tassi ning lase veel kastrulis või potis kergelt keema minna, lisa äädikas ja sool ning tekita vees nö tsentrifuug ehk pane vesi vispli, noa vms abil keerlema. Pöörise keskele vala aeglaselt muna ja lase sellel 3-5 minut keeda sõltuvalt sellest, kui vedela kollasega muna soovid. Oluline on, et munavalge oleks tahenenud. Pildil olev vedela sisuga muna kees u 3 minutit. Tõsta muna vahukulbiga majapidamispaberile nõrguma ja aseta minuti-paari pärast iga sööja taldrikusse salatile. Jahvata peale veel musta pipart, puista soovi korral soolahelbeid ja naudi kohe.

esmaspäev, 15. mai 2017

Suitsulõhe ja sidruniga risoto ning risoto valmistamise ABC



See lihtne ja kiirelt (u 30 minutit) valmiv risoto sobib ka argiõhtuks. Retsept ilmus koos risoto valmistamise juhtööridega Laupäevaleht LP-s, mõned instruktsioonid said ka selle risoto retsepti juurde kirja. Ise tehtud risoto on alati oluliselt parem, kui mõnes söögikohas tehtu, samuti saad ise meelepärased lisandid valida - ma viimastel aastatel ei taha isegi Itaalias risotot enam süüa, väga harva tellin seda restos :) Kui aga on soov proovida punase veini, kitsejuustu ja peediga risotot, siis üks väga hea retsept on siin ;-)

Täiusliku risoto jaoks on vaja septsiaalset riisi (nt carnaroli, arborio, vialone nano), sest ainult tärkliserikka riisiga saab õige konsitentsiga kreemja risoto. Populaarseim on carnaroli, sest iga tera hoiab oma kuju ning tulemuseks on eriti koorene riisiroog. Arborio on vähem tärkliserikas, vialone nano aga lühikeseteraline ja küpseb kiiremini, kuid seda kasvatatakse vaid Itaalias Veneto piirkonnas, mistõttu see ei ole eriti levinud. Baldo, calriso ja maratelli on aga veelgi vähem tuntutud, kuid samuti väga head sordid risoto valmistamiseks. Sõnad semifino, fino ja superfino risotoriisi pakendil viitavad terade suurusele, viimane nende seast on pikim. 

Kindlasti ära loputa riisi veel all enne selle keetmist, et võimalikult palju tärklist selles säiliks. Risotos peaks riis olema al dente nagu pastagi ehk mitte päris pehmeks pudruks küpsenud, vaid terad on säilitanud oma kuju ja väljast pehmed, kuid süües on nende kõvemat sisu pisut tunda. 

Et tärklis riisist paremini eralduks, on vaja seda küpsemise ajal segada ja vedelikku lisada osade kaupa, mitte korraga. Samas ei ole vaja segada riisi vahet pidamata ja liiga hoogsalt, sest muidu võib risoto liiga kleepjaks muutuda ning riis jahtub küpsemise ajal liialt. Puljong peaks olema samuti kuum (hoia nt seda pliidil potis lastel sel õrnal keeda), kindlasti ei tohi lisada külma vedelikku.

Küpsetama peaks keskmisel kuumusel, mitte madalal, sest muidu riis ei küpsegi ära. Risoto peaks potis pidevalt nö podisema ehk õrnalt mullitades keema.

Toorjuustu, vahukoort ja juustu ei ole risotole kooresuse saavutamiseks vaja lisada, kui risoto on õigesti tehtud, pigem ainult natukene maitseks. Ja seda tuleks teha pärast risoto valmimist, sest muidu rasv nö laguneb ja rikub risoto konsistentsi.

Kõik lisandid - aedviljad, ürdid, seened, kala jm mereannid - tuleks lisada risotole pärast selle valmimist, et need selle sees lödiks ei muutuks. Köögiviljad, seened ja mereannid tuleks eelnevalt küpsetada.

Nautida tuleks risotot kohe pärast selle valmistamist, sest potis see jätkab küpsemist ja muutub liiga pehmeks; üle jäänud risoto saab aga ära kasutada nt paprikate või tomatite täidisena.


Vaja läheb:
1 sibul
pisut õli ja võid
200 g risotoriisi
2 dl valget veini
vähemalt 1 l kuuma puljongit
poole sidruni mahl ja peenelt riivitud koor
150 g kuumsuitsulõhet
peotäis hakitud tilli, lehtpeterselli või murulauku

Puhasta ja tükelda sibul ning prae poti põhjas või ja õli sees pehmeks ja klaasjaks (kulub u 8 minutit), kuid ära lase pruunistuda. Lisa riis ja küpseta segades umbes minut, seejärel vala potti vein ja lase sel kergelt mullitades keeda, kuni vedelik on imendunud riisi sisse. Hakka lisama puljongit kulbitäie kaupa, samal ajal segades ja lastel risotol õrnalt mullitades küpseda kuni riis on õiges küpsusastmes. 

Võta pott tulelt, sega hulka poole sidruni mahl ja u 1 sl võid, sega läbi ning lase potis kaane all paar minutit seista. Vajadusel sega hulka eel pisut puljongit. Serveerimisel riivi peale sidrunikoor, haki tilli vm maisterohelist ja puista lõhetükid. 

neljapäev, 11. mai 2017

Lihtne ja ülimaistev pohla-juustu brownie emadepäevaks



Reisimine on ikka hullult tore ja kui keegi mõtleb, kas sõita kuskile või mitte, siis siin on üks huvitav artikkel, mis ehk aitab otsustamist lihtsamaks teha ;-) Kui ostetud asjad kuluvad või kaotavad oma väärtust, siis mälestused elavad edasi ja teevad meid veel hiljemgi õnnelikuks. Kui ma vaatan oma eelmisel nädalal Londonist soetatud Fergus Hendersoni ja Yotam Ottolenghi kokaraamatuid, millest viimane on suisa signeeritud autori poolt, siis võin öelda, et minu reisimisest saavad kindlasti kasu ka blogilugejad:D Ja loodan oma Londoni ja Pariisi muljed enne Valenciasse sõitmist ka blogisse kirja panna, kuigi lubada ei julge, et see tõesti õnnestub ... :)

Pühapäevaseks emadepäevaks tegin seekord mõned lihtsad marjadega küpsetised (kookoshelveste ja karamellise kohupiimatäidisega purukook ning mandlijahu ja šokolaadiga muffinid) Laupäevaleht LP-sse; Electrolux'i uue inspireeriva retseptiportaaliga koostöös valmis aga siin postituses olev pohlade ja kreemja juustukihigaga mõnusalt pehme ja ülimalt mahlane šokolaadikook. Et seda veelgi kergem valmistada oleks, on Electroluxi lehel juures ka pildid igast etapist. 

Kui kasutad sügavkülmutatud marju, siis sulata ja nõruta need enne koogile lisamist. Mina tegin koogi rasvata mandli- ja riisijahu seguga, kui kook aga ei pea olema gluteenivaba, siis võid need asendada tavalise nisujahuga. Tummisust andsin põhjale pruuni suhkruga (tume muscovado), aga vabalt võid kasutada muud endale meelepärast suhkrut. 


Šokolaadikiht:
200 g tumedat šokolaadi
200 g toasooja võid
150 g (pruuni) suhkrut
3 suurt toasooja muna
100 g nisujahu või 70 g õlivaba mandlijahu ja 30 g riisijahu 

Juustukiht:
400 g toasooja maitsestamata toorjuustu
150 g (peen)suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 suurt toasooja muna
120-150 g pohli vm marju (kirsid, mustikad, sõstrad)

Tükelda šokolaad ja sulata veevannil. Lase pisut jahtuda. Vahusta või suhkruga kohevaks heledaks vahuks ja lisa edasi vahustades ükshaaval kolm muna. Sega hulka sulatatud šokolaad, seejärel sõelutud jahu(d). Laota kolmandik tainast küpsetuspaberiga kaetud 20X30 cm vormi. 

Vahusta toorjuust suhkrute ja munadega ühtlaseks kreemiks ning laota šokolaadipõhjale. Puista ühtlaselt peale marjad, seejärel ülejäänud šokolaaditainas ja tõsta kihte segamini, et tekiks marmorjas muster. Küpseta kooki ahjus 170 kradi juures 40-45 minutit kuni see on tahenenud, kuid juustukiht ei ole veel pruunistunud. Lase koogil jahtuda ja lõika ruutudeks. 

teisipäev, 2. mai 2017

Seemnete, pähklite ja marjadega puder



Hommikusöök on minu jaoks ülioluline ja seetõttu on sellest alati ka tore kirjutada, nt mõni nädal tagasi ilmus Laupäevaleht LP-s artikkel sel teemal. Ajendiks sai seekord üks hiljutine uuring, mille kohta juhtusin lugema. Selles vaadeldi erinevate hommikusöökide mõju inimese kehakaalule, milleks uuriti 36 meest ja naist, kes jagati kolme gruppi. Kõigile serveeriti täpselt sama lõunasöök, kuid erinev hommikueine. Esimene grupp sõi hommikus kaerahelbeputru, teine maisihelbeid ja kolmas jõi vaid klaasi vett. Hommikusöögile järgneva kolme tunni jooksul pidid katsealused jälgima oma täiskõhutunnet, lisaks mõõdeti nende veresuhkru- ja insuliinitaset. 

Tulemused näitasid, et kaerahelbepudru grupil oli vähem isusid hommikul ja pealelõunal ning nad tarbisid lõunasöögiga 31% vähem kaloreid. Kõige tõhusam oli hommikune einestamine just ülekaaluliste puhul, sest nemad sõid lõunasöögi ajal suisa 50% vähem kaloreid.

Täistera kaerahelveste põhieeliseks on asjaolu, et see annab täiskõhutunde pikemaks ajaks ega tõsta veresuhkru taset kiirelt, mis tähendab omakorda peatset sama kiiret veresuhkru langust. Täisteras leiduvad kiudained on head ka seedimise parandamiseks.

Kuna parimaks peavad teadlased siiski sellist hommikusööki, mis lisaks kvaliteetsetele (nt täistera toodetest) saadavatele süsivesikutele sisaldab ka tervislikke rasvu (nt avokaadot, pähkleid) ja valku (nt mune, Kreeka jogurtit, kohupiima), siis tasuks kaerahelbe- vm pudrule kummastki grupist midagi lisada. Kaerahelbepuder on nagu enamik teistest viljadest hea nii soolaste kui ka magusate lisanditega. Lisaks klassikalisele võile, moosile ja meele võib lisada värskeid või kuivatatud marju või puuvilju, pähkleid, jogurtit või hoopis juustu ja pisut oliiviõli.

Hoolimata aga sellest, kas putru nautida magusate või soolaste asjadeega, tasub alati keetmise alguses lisada ikkagi alati pisut soola ja suhkrut, et anda pudrule head maitset. Kui maitseained segada hulka alles siis, kui puder on valmis, on nende maitse liiga tugev.

Et kõht ikka ilusti lõunani täis püsiks, on hea lisada kaerahelvestele valku ehk keeta puder piimaga. Lisaks saab oluliselt maitsvama ja kreemjama konsistentsiga pudru. Pudru kreemisusele aitab kaasa ka selle segamise keetmise ajal, mis aitab helvestest tärklist vabastada (sama põhimõte nagu risoto puhulgi).



Aega kulub 15 minutit, jätkub kahele

2,5 dl kaerahelbeid
5-6 dl piima
0,25 tl soola
0,5 tl suhkrut
3 sl kõrvitsa-, lina-, päevalille- ja kanepiseemneid
3 sl kuivatatud puuvilju ja marju (nt ananass, jõhvikad, mustikad)
peotäis röstitud mandlilaaste
kaneelisuhkrut või vedelat mett (soovi korral)

Aseta kaerahelbed piima, soola ja suhkruga potti ning keeda aeg-ajalt seagdes vastavalt pakendi juhistele kuni helbed on pehmed, puder paks ja kreemjas. Sega hulka seemned, lase u 1-2 minutit seista, lisa kuivatatud puuvilju või marju, sega läbi ning jaga puder kahe kausi vahel. Puista peale mandlilaaste. Kui soovid magusamat putru, siis riputa peale kaneelisuhkrut või nirista vedelat mett.



neljapäev, 27. aprill 2017

Kõigi lemmik kohupiima-marja kook kiirkaerahelvestega



Sünnipäev on ikka üks imetore päev, eriti veel, kui otsustad seda pidada väljaspool kodu :) Sel juhul pole muud muret, kui ise koogid küpsetada (juhul, kui sõbrad seda nõuavad, aga võib ka sellest "kohustusest" pääseda) ja päev otsa telefonile vastata :D Kui muidu on mu sünnipäev alatio ülikiire ja tegus päev, mil vaevalt jõuan hinge tõmmata, rääkimata telefoniga lobisemisest või sõnumitele vastamisest, siis seekord nautisin oma vabadust suhelda kõigi virtuaalselt (telefon, sms, whatsapp, FB messenger, email) õnne soovijatega ja isegi lugeda õigel päeval läbi kõik FB seinale kirjutatud soovid. Polnud vaja ei kokata, jooki koju tassida jms, rääkimata koristamisest ja nõude pesemisest. Uskumatult tore! Niiet kodust väljas sünnipäeva tegemine on kindlalt üks parimaid kingitusi, mida endale teha saab :)

Ja kuigi ma küpsetada armastan endiselt, siis oma sünnipäevaks otsustasin teha mõned lihtsad purukoogid, sest reedel oli vaja pikalt väljas olla erinevatel superlahdeatel üritustel (sh Jazzkaare avamine), laupäeva hommikul aga kohe Noarootsisse toiduüritusele sõita, niiet kui ma pühapäeva lõuna ajal koju jõudsin, siis oli selge, et juustukoogid jms ei tule kõne allagi.

Lihtsaid ja kiireid purukooke, millest mitmed on kookoshelvestega, on mul blogis juba päris palju, kuid vahel kasutan ka kaerahelbeid. Selle koogi retsepti tegin algselt Tartu Mill'ile neljaviljahelvestega. Jõulude ajal valmistasin seda küpsetist mitmele üritusele just pohla, martsipani ja neljaviljahelvestega, nüüdseks olen seda aga pisut teistmoodi juba päris palju küpsetanud. Ja iga kord on keegi, kes küsib retsepti (pärast sünnipäeva ka!) :) Ja mina siis saadan alati lingi Tartu Mill'i lehel olevale retseptile ja lisan juurde, millised muudatused ma seda kooki kiirkaerahelvestega tehes olen teinud (nt et rohkem helbeid ning vähem jahu ja võid, kohupiima asemel on kohupiimapasta ja vähem hapukoort jne). Kuna see kohupiimaküpsetis on lihtne, mahlane ja mõnus, ei ole liiga magus ja saab alati kiita, siis on lõpuks aeg ka see variant blogisse üles kirjutada, et oleks täpselt kirjas, kuidas ikkagi seda teha. Pildid aga jätsin samaks, sest visuaalselt suurt vahet ei ole, kuigi tähelepanelik lugeja leiab retseptis kümmekond muutust kindlasti :)

NB! Kui soovid gluteenivaba küpsetist, siis kasuta gluteenivabu kaerahelbeid, nisujahu asenda toortatrajahuga (eriti hea on veel toortatra ja maisi- või riisijahu segu) ja lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit.



Põhi:
150 g kiirkaerahelbeid
100 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
70 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
150 g külma võid

Sega helbed sõelutud jahu, küpsetuspulbri, soola ja suhkrutega läbi, lisa hakitud või ja haki see koos jahuga nuga kasutades või pudista sõrmedega ühtlaseks puruks. Laota kaks kolmandikku purutainast võiga määritud ja jahuga ülepuistatud 24-26 cm läbimõõduga (lahtikäivasse) vormi, mille põhjas on küpsetuspaber. 

Täidis:
300 g vanillimaitselist kohupiimapastat
200 g hapukoort
3 muna
4 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
200 g kirsse või muid marju (võivad olla sügavkülmutatud)

Sega kohupiimapasta ja hapukoor kergelt lahti klopitud munade ja suhkrutega ühtlaseks. Laota kohupiimasegu ühtlaselt vormi purutainale, kata marjadega ja puista peale ülejäänud kolmanik purutainast. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 40 minutit kuni kook on äärtest ja pealt kergelt pruunistunud ja läbi küpsenud. Lase vormis jahtuda.

teisipäev, 25. aprill 2017

Kukeseente ja tühvlitega risoto



Itaaliast pärit riisiroog on ka Eestis väga populaarne, kuid kahjuks näeb siin sagedamini kui tahaks korraliku kreemise risoto asemel suvalist keedetud riisi või hoopis pudrulaadset toodet. Risoto valmistamine ei ole kindlasti raketiteadus, kuid selleks, et saada autentset risotot, on vaja arvestada siiski teatud põhitõdedega. Õige risoto on küll rikkalik ja kreemjas, kuid mitte liiga raske; riis ei tohiks olla keenud pehmeks pudruks, kuid samas ei ole riis sõmer. Kirjutasin sellest, kuidas saada täiuslik risoto, sel laupäeval Laupäevaleht LP-s - koondasin sinna kõik aastate jooksul kogunenud teadmised.

Minu jaoaks on risoto eriti hea just ise tehtuna (ei ole isegi Itaalias nii head saanud, kui enda valmistatud), sest siis saab kokku panna endale meelepärased maisted ning valmistada seda hoole, armastuse ja täieliku pühendumusega, mida restoköögis alati ei pruugi roale jätkuda. Vaja on pidevat juuresolekut ja tähelepanu, et saada riisi pidevalt segades just see õige kreemine tekstuur ilma, et pärast peaks koort, (toor)juustu vms lisama. Risoto valmistamine on selline mõnus ajaviide, millega saab tegeleda ise samal ajal sõpradega jutustades ja klaasi veini nautides. Kusjuures, korralik vein on risoto juures väga oluline - kehv vein annab roale viletsa äädikase maitse. Mina soovitan kulutada risotole klaasikese veini, mida pärast plaanid kõrvale juua, mul on see tavaliselt mõni hea Gavi di Gavi.

Nautima peaks risotot kindlasti kohe pärast valmistamist, sest potti jäädes küpseb riis edasi ja muutub peagi pudruks (liiga pehmeks ja kaotab õige tekstuuri) - parim on al dente küpsusaste ehk pisut on tera seestpoolt veel kõva.

Artikli juurde lisasin ühe lihtsama ja kiirema suitsulõhega riisiroa tegemisõpetuse, siin aga jagan ühe suvel valminud mõnusa risoto restepti, kuhu lisasin maitseks hakitud trühvlit, samuti kukeseeni ja parmesani (õigemini küll selle kodumaist analoogi Valiolt ehk Fortet).



500 g kukeseeni
võid, soola, musta pipart
maitserohelist (till, lehtpetersell, murulauk)
1 keskmine sibul
1 suur küüslauguküüs
2,5 dl valget veini
400 g risotoriisi
vähemalt 1,5 l kuuma (kana)puljongit
50-100 g riivitud parmesani + soovi korral laastud peale
vähemalt 10 g hakitud trühvlit
värskelt jahvatatud musta pipart
extra virgin oliiviõli

Puhasta seened ja prae pannil või sees läbi. Maistesta soola ja musta pipraga, haki peale murulauku või lehtpeterselli, sega läbi ja jäta ootele.

Tükelda sibul ja küüslauk peeneks. Prae sibulat või sees poti põhjas madalal kuumusel vajadusel segades u 8 minutit, kuni see muutub klaasjaks, kuid ei pruunistu. Lisa küüslauk ja prae veel u minut. Tõsta kuumus keskmiseks, lisa riis ja vein ning lase sellel mullitada vajadusel segades, kuni alkohol on haihtunud. Lisa u 1 dl puljongit ja sega korralikult. Hakka lisama puljongit kulbi täie kaupa ise risotot segades pannes järgmise kulbitäie vedelikku kui eelmine on riisi sisse imendunud. Jätka, kuni riis on peaaegu pehme (al dente).

Võta pott tulelt, sega hulka praetud kukeseened, hakitud trühvlid ja riivitud juust, aseta potile kaas ning lase risotol kaane all minut või paar seista. Sereveerimisel jahvata peale musta pipart, puista juustulaaste ja nirista oliiviõli. Soovi korral haki peale ka lehtpeterselli, tilli või murulauku.

teisipäev, 18. aprill 2017

Tervislik banaani-kaerahelbe küpsetis marjadega



Kirjutasin hommikusöögist ja ühest hiljutisest põnevast uuringust laupäevases LP-s, paar aastat tagasi aga rääkisin hommikueinest natukene teise nurga alt. Kuigi liikvel on teooriaid, nagu oleks hommikusöögi puhul tegemist korporatiivse vandenõuga, et inimesi ühte lisaeinet ostma ja sööma meelitada, on siiski suurem osa teadlasi arvamusel, et hommikusöök on päeva olulisim eine, mis annab energiat vastu pidada ning paneb ainevahetuse tööle. Eriti oluline on see neile, kes soovivad kaalu alandada, sest korralikult hommikul söömata jätmine võib kaasa tuua vastupandamatud isud ülejäänud päeva jooksul, mis sageli viivad ülesöömiseni. Uuringud on näidanud, et hommikueine aitab kaalus alla võtta ja saavutatud kaalu hoida, samuti alandada teatud südamehaiguste riski.

Nii selles marjade ja banaanidega tervislikus kaerahelbeküpsetises kui ka pudru keetmisel soovitan kindlasti kasutada PÄRIS piima (eriti hea on vähemalt 3,5 % rasvasisaldusega), mitte mingit mandli- vmt "piima", mis ei ole kindlasti mitte tervislikum, vaid hoopis valgu- ja kaltsiumivaene (mis on tegelikult kaks peamist asja, miks piima tarbida). Siin on näha ka nende kahe võrdlus numbrites. Jah, kaloreid on tõesti tavalises piimas rohkem, aga hommikune piimaga keedetud puder pole veel kedagi paksuks teinud;-) Iga toidu puhul on oluline selle toitainesisaldus, et saaksime päeva jooksul meile tähtsad vitamiinid, mineraalid, kiudained jm vajaliku ilusti kätte! Ainult energiasisalduse järgi toitu valides on inimene ikka väga valel teel. Hea näide on korralikku seemnetega täisterarukkileiva viilu võrdlus viilu saiaga. Esimese kaloraaž on sõltuvalt tootest kaks kuni kolm korda kõrgem teisest, kuid sellisest leivast saame väga palju kasulikku samal ajal kui saiast vaid praktiliselt olematu koguse toitaineid, see-eest aga ohtralt nn kiireid süsivesikuid, mis veresuhkru  koheselt tõstavad, kõhtu ei täida ja lõppkokkuvõttes panevad meid palju rohkem sööma, kui vaja oleks.



Puder (eriti kaerahelvestest) on hommikusöögiks hea valik (saame palju kasulikke aineid ja nn aeglaseid süsivesikuid), kuid alternatiivina võib valmistada väärtuslikke toitaineid sisaldava maiuse, mille peale kulub küll pisut rohkem aega (15 minutit, millele lisandub 35 minutit ahjus küpsemist), kuid mida söövad pirtsutamata ka need, kes putru ei armasta. Küpsetis sobib ka magustoiduks, eriti veel serveerituna soojalt kas vanillikastme või -jäätisega, samuti mõne meelepärase jogurti või kohupiimakreemiga. Juurde passib hästi nii klaas piima kui ka tassike teed või kohvi. Mett doseeri vastavalt banaanide küpsusastmele ehk magususele.

Kui on soovi veel hommikusöögi ideid saada, siis ajalehes Postimees ilmus mõni aeg tagasi minult mitu retsepti, mõned teised retseptid olid aga siinBlogissegi on minu lemmikeinest juba kogunenud terve rida retsepte, mida soovitan katsetada, et päeva algus veelgi ilusam oleks:)

220 g kaerahelbeid
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl jahvatatud kaneeli
0,25 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
0,25 tl soola
3 keskmist küpset banaani (püreestatud)
1,8 dl piima
80-100 g mett
1 suur muna
1 tl vanilliekstrakti
150 g värskeid või külmutatud vaarikaid (võid kasutada ka mustikaid või musti sõstraid)

Aseta kaerahelbed suurde kaussi ning sega läbi küpsetuspulbri, kaneeli ja soolaga, lisa soovi korral ka kardemon. Teises kausis sega kahvli või saumiskeriga püreestatud banaanid läbi piima, mee, lahti klopitud muna ja vanilliga. Vala vedel segu kaerahelveste hulka ja sega läbi. Seejärel sega õrnalt hulka vaarikad. 

Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga ülepuistatud neljakandilisse u 20X20 cm vormi, silu pind ning küpseta ahjus 170 kraadi juures 30-40 minutit kuni kaerahelbevorm on tahenenud ja pealt kuldseks muutunud. Lase küpsetisel u 10 minutit vormis taheneda, lõika ruutudeks ja naudi kohe. Ülejäänud küpsetis aseta õhukindlalt suletud anumas külmkappi.